Noored partisanid. Katkend poeemist. Nagu takjas mõisa...

Nagu takjas mõisa külge
rongilt hüppab
kiirdessant.
Tina vastamisi sülgleb,
kahur eemalt kaasa lükkab,
raksub sein ja naksub plank.
Joostes käivad julged sissid,
kirik kõrgel hoiab risti
nagu ühissark.
Juba kilgatavad majad,
tulekajast
vaikib park...
/---/
Paks ja kõrge hoonelahmak,
mitme-setme viiruline
vastu põrkab mäe all.
Nad on laskevalmis luurel,
aga kõrge hoone juures
Jassil õieli jääb kael:
Vene kahepäine kotkas,
tiivad sorgus, kongis nokad,
katusservalt alla kaeb.
Jalg küll pehmel lumel tõtleb,
aga unistuslik mõte
majas käib:
– Vaata, Jaak, kui sõda lõpeb,
siia siirdume siis õppel,
siin on palju tarku päid..
Teosest
lk 80–82