Meie nooruse sireliaiad
maakamarast murdusid lahti
paiskudes
üle ilma ääre
alla.
Ja jõgi, kus särinal kustusid
maiöiste tõrvikute sädemed,
jäi üksi
voolama hallina hallide kallaste vahel.
Välihall talle vastu,
välihall
läbi Tartu tummade tänavate.
Vile ja võõramaa laul.
Varemeis
tandrite tuul tõstmas tuhka.
Viimse vesikiili sinine tants
vaikivate võrendike kohal.
maakamarast murdusid lahti
paiskudes
üle ilma ääre
alla.
Ja jõgi, kus särinal kustusid
maiöiste tõrvikute sädemed,
jäi üksi
voolama hallina hallide kallaste vahel.
Välihall talle vastu,
välihall
läbi Tartu tummade tänavate.
Vile ja võõramaa laul.
Varemeis
tandrite tuul tõstmas tuhka.
Viimse vesikiili sinine tants
vaikivate võrendike kohal.
Asukoht teoses
lk 146
lk 16
