Kui kaob ka varemete varjust lumi,
on pungad pingul puhkemisehooks,
siis büstipalgegi näib tõusvat jumi –
kes suudaks olla nüüd vaid ajalooks!
Näib, nagu tornikella tuttav kumin
ka minu sammudesse kiirust tooks –
jah, küllap praegu anatoomikumi
on jälle käimas vana võidujooks.
Mu aastaist kasvanud soliidne kest
jääb jalgu mul ja kitsaks ümber keha –
ma tahaks praegu kõigest südamest
pai kuju kivipõskedele teha.