…Tuules keerlevad kastanilehed...

...Tuules keerlevad kastanilehed
Linna kohal laustinane pilv
läigib laternavalgus & loigust
vastu peegeldub kõixus & ilm
Ja siis seisatad järsku ning aimad
et on paigast nii taevas kui maa
Miski hinge peal kraabib & painab
mida muuta vist keegi ei saa

Alateadvusse kogunend soovid
on ju õieti tõeline rõõm
seal on ohtlikud initsiatsioonid
hinge haaranud leekide lõõm
Vastandmärgiga moodustet maailm
vaatab vastu sealt läikivast veest
oma väljakäimata kaardi
leiad kastanilehtede seest

Läbi kastanilehtedest võra
näha Tartu ta tänavad öös
yhte hinge kus ammu on mõra
sinna pixevihm teisegi lööb
Märkad lehtedes tydruku nägu
keda keskpäeval kohtasid vist
Läbi kesköise sinaka hägu
paistab Pauluse kiriku rist
Paistab Tartu & Tehase tänav
jälle ette sai võetud see käik
Paistab tuttav maja & värav
mille ees seisma tänagi jäid

Teosest
lk 56–57