24. veebruari hommikupoolel lauliski esimene saabunud Saksa väeosa raekoja ees „Üks kindel linn ja varjupaik“, pasunakoor mängis ja saksa vanatüdrukud suudlesid saksa hobuseid ja annetasid sõduritele lilli.
Ma tulin „Werneri“ kohvikust ja peatusin hetkeks kõnniteel, vaadates seda „sissetulekut“. Väike mütsak sakslasi ümbritses tulijaid, eestlased heitsid pilgu sündmusele ja kadusid kiiresti.
Aga siis ilmusid „keelan-käsin“ plakatid postidele. Emajõel toimus esimene veresaun ja okupatsioon algas.