Kordusmängud. Linn polnud jõudnud...

Linn polnud jõudnud süüdata tulesid, kevadõhtu leebe, lumehõngune hämarus varjas tänavaäärse lagendiku määrdunudhalle künkaid ja hangedest väljaulatuvat prahti, mida elanikud aeg-ajalt sinna maha poetasid. Lapiti vaatas lumest kulu, veel polnud halle katkutud tutte elustamas uue kevade värsked rohulibled. Tänavaäärtes nukrutses varakevade trööstitus, mis üksikule kõndijale võib tusa hinge tuua, eriti kui tal pole kuhugi kiirustada.
Asukoht teoses
lk 31–32