Tund enne igavikku. Raekoja platsi kõrval...

Raekoja platsi kõrval, „Võidu“ söökla alumisel korrusel olevas piimasaalis söön herkulo- või mannaputru, võisilm keskele, klaas piima kõrvale, lisaks veel saiatükk „Kevadise“ vorstiviiluga – see kipub tõepoolest mõnikord juba kevadiselt rohetama – ja siis piimakohv peale. Seda saab ise endale valada. Enne kassat on roostevabast pütt, pütil kraan: paned klaasi selle alla ja lased ääreni täis. Paljud keelduvad seda joomast – olevat nõudepesuvesi. Hall näeb see välja küll, aga kui loengute vaheajal sätin end professor Bergi silma alla, siis teeb ta mulle ülikooli kohvikus välja ka päris oakohvi.
/---/
Eesti keele kateeder on otse 139. auditooriumi vastas. Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder on aga keeltemaja teisel korrusel, vene kirjanduse kateedri all. Sinna me pole mahtunud. Meie rühma seminarid on peahoone paremas tiivas teise korruse auditooriumis 225, mille taga on üks akendeta ja alatasa seestpoolt lukustatud konku.
/---/
Enne loengute algust käin läbi seminarkast. See on humanitaarainete raamatukogu ja võtab enda alla kaks suurt saali ning väikese tagatoa, mis asub aula rõdu kõrval kolmandal korrusel. Seal, tagatoas, me tukkusime esimesel nädalal peaaegu igal hommikul, kui olime Kukulinnast esimese bussiga linna jõudnud. Tellin seminarkast raamatuid, neid saab lugeda ja konspekteerida vaid kohapeal. Pärast loenguid ja Võidu söökla lõunalurri või siis salatisöömist peahoone keldris asuvas Sophoklese kohvikus istungi mõned tunnid seminarkas.

Teosest
lk 69–70