Päike tules. Staadion asus nagu...

Staadion asus nagu suures ovaalses kausis, valges, veidi määrdunud kausis. Ülaserval kasvasid üksikud kased ja nende tagant paistsid tänavaäärsete majade tagaseinad. Kuus aastat on ta selles kausis oma liha suretanud. Viimane kui üks jooksuraja konarus on tuttav. Seal paremas kurvis oli ta kahel korral raskelt kukkunud. Killustik oli sealt libedaks nühitud, paljud on seal kukkunud. Ka tribüüniesine vasak sisekurv on ohtlik. Seal on muruserva varjus terav kivinukk. Tea, milline naga selle möödunud sügisel sinna unustas? Ta teadis sentimeetripealt kivi asukohta, aga seda välja koukida ei viitsinud. Lamab teine praegugi lume all. Ja jääbki kellegi teise hooleks.
Asukoht teoses
lk 60