Vaba ristmikust linna poole on Linda tänav mõlemalt poolt paplitega ääristatud. Suve keskpaiku, esimeste soojade vihmadega, kasvatavad nad endale tiheda lehestiku, mille kaudu hingab kogu tolmune Karlova.
Ma pöörasin Vaba tänavast paplite vahele; puud olid alles päris nudid, suured tüügastega roikad, elusloodust ei meenutanud nad küll millegi poolest. Mu kopsud pidid hingama enda eest, ju nad hingasidki. Kuid õhk, mis mu kopsudesse sukeldus, oli tol korral tühi – tühi lõhnadest, tühi tolmust ja värvidest.