Neile jäi ette veelgi suurem – seekord valkjashall – maja, mis oli väljast erakordselt kõle, isegi eemaletõukav, laotud ebamäärastest betoonplokkidest või paneelidest. Seest pidi ta olema täiesti pime, sest majal ei olnud peaaegu üldse aknaid. Et aknaid ei olnud, ei saanud ka kindlalt öelda, kui palju on tal korruseid – igatahes pidi neid olema mitu, sest maja oli kõrge ja meenutas kõige rohkem siledaks lihvitud kaljurahnu. See võis olla ka hiiglaslik blindaaž. Samuel jäi imestades seisma. „See on raamatukogu,“ ütles dekaan vaikselt.
Asukoht teoses
lk 7–8
