Oh Tartu, Tartu – unistuste ja unetuse linn! Toomemäel ristuvad unistuste puiesteed. Ikka seisab mu silme ees pilt, kuidas neli arbujat jalutab Toome teedel ja seisatab mõtliku tarkmehe Baeri pronksist palge ees. Olen neid isegi filmilindile fikseerinud: paremal lühikest kasvu, sasipäine, häbeliku ilmega tudeng; vasakul pikk sonimütsiga noormees, kalasabamustriga mantel kurguni nööbitud, küsivad silmad ümmarguste prilliraamide taga minule suunatud; ta käele najatub veidi blaseerunud ilmega neiu, sall kaela ümbert tuulde lehvimas, sõrmes sädelemas sõrmus.