Aga iga võõras, kes Tartu linnaga veel lähemalt tuttavaks ei olnud saanud, oleks küll võinud imeks panna, kuidas see kena koht, keda õigusega Eestimaa ilusamaks ehteks ja kallimaks pärliks võib pidada, nii vaikne ja inimestest maha jäetud oli, et see ilusam isamaa lapikene, mis veel hiljuti ühte heliloojat suguvenda oli vaimustanud ühte tantsulugu „Auf dem schönen Dom zu Dorpad“ komponeerima, kõigi Tartu linnalaste armsam suvine kogupaik ja lõbusam tallermaa pidavat olema. Aga mis oli selle nähtuse põhjus, mille järele oleks arvata võinud, nagu oleks Taaramägi Tartu kodanikkude kohta oma meelitava ja ahvatleva võimu kaotanud?
Aga iga võõras, kes Tartu linnaga veel lähemalt tuttavaks ei olnud saanud, oleks küll võinud imeks panna, kuidas see kena koht, keda õigusega Eestimaa ilusamaks ehteks ja kallimaks pärliks võib pidada, nii vaikne ja inimestest maha jäetud oli, et see ilusam isamaa lapikene, mis veel hiljuti ühte heliloojat suguvenda oli vaimustanud ühte tantsulugu „Auf dem schönen Dom zu Dorpad“ komponeerima, kõigi Tartu linnalaste armsam suvine kogupaik ja lõbusam tallermaa pidavat olema. Aga mis oli selle nähtuse põhjus, mille järele oleks arvata võinud, nagu oleks Taaramägi Tartu kodanikkude kohta oma meelitava ja ahvatleva võimu kaotanud?