Eile, 24. mail maeti Tartus Raadi kalmistule viimase poolsajandi parimaid loodusemehi Jaan Eilart ehk Reegla Jaan (24.06.1933 – 18.05.2006). Telekas näidati teda saatma tulnud rahvahulka, president Arnold Rüütel teiste hulgas. Pärast surma sai Eilart tagasi selle lugupidamise ja austuse, mis tal aastaid oli ja mida ta vääris, aga mis viimased viisteist aastat oli justkui kuskile varjule surutud. Üleöö hakati tema suunas kivikesi loopima, püüti tema kui loodusteadlase ja ühiskonnategelase osa madaldada või lausa olematuks unustada. Oli hea hulk neid, kes omaenda väiksuses väiklaselt teda rünnata üritasid. Ajalehtedes tögati isegi tema järelehüüdeid, südamlikke sõnu lahkunud sõpradele. Eilartit kadestati ja võib-olla koguni vihati selle eest, et ta oli liiga aus, liiga tark ja liiga hea. Leidus neid, kes talle neid omadusi andeks ei andnud. Nii on elu. Aga kõik need ründed äpardusid. Eilart jäi ja jääb Eilartiks, Eestimaa suurmeheks läbi aegade.
Asukoht teoses
lk 34
