Kui Tallinna muusikasõbrad said heliplaate müüa ja vahetada Plaadimäel, siis tartlastel avanes niisugune võimalus Peetriturul. See oli päris suur, osaliselt nagu eraldatud ala, mis asus Peetri tänaval ja samanimelise kiriku lähedal. Kaupmeestele mõeldes olid sinna paigutatud koguni lohakalt ja kiiresti kokku klopsitud letid, mis meenutasid pikki peolaudu. Ööpimeduses oli see vandaalide ja joodikute meelispaik. Peetrituru orgaaniline osa oli silikaatkividest kuivkemmerg. See rajatis täitis sageli riietuskabiini rolli, kuigi oli täis situtud ja rõve. Esteedid eelistasid passitada teksapükse jalga sitamaja taga lageda taeva all, nii naised kui ka mehed.
Igal laupäeval muutus Peetriturg ostu-müügi kohaks, kus kaubeldi vanakraamiga, aga ka lääne päritolu riiete ja vinüülplaatidega. Rahvasuus kutsuti viimati nimetet kaubaartiklite müüjaid millegipärast halvustavalt ärimeesteks või spekulantideks.
Asukoht teoses
lk 18
