Sõjast sõelutud. „Tempo” oli söögikoht...

„Tempo” oli söögikoht, kus rubla eest sai kolm korralikku ja maitsvat toitu. Nii oli see kujunenud ülekaalukalt üliõpilaste lemmikuks, mida eelistati sageli isegi ülikooli sööklale. Järjekorra lõpp ulatus teisele korrusele ja riieteruumi üleriiete andmiseks pidid nad veel ootama. /---/

Agnes valis riisisupi, seaprae ja vahukoore moosiga, mis olid tollal traditsioonilised üliõpilaste lemmiksöögid.

Teosest
lk 144–145