Tartus ja Rootsis: eluradadel nähtut, kuuldut, meelespeetut. Ülikooli aastapäeva pühitseti...

Ülikooli aastapäeva pühitseti 1. detsembril. Hommikul kell 10 oli jumalateenistus ülikooli kirikus ja kell 12 aktus ülikooli aulas. Aktuse avas rektor päevakohase kõnega. Seejärel pidas keegi õppejõud fakulteetide järjekorras teadusliku kõne.

Siis tulid tervitused, harilikult haridusministri, mõnikord riigivanema poolt, siis mitmesugustelt asutustelt ja viimasena üliõpilaskonnalt.

Seejärel andis rektor ülevaate ülikooli tööst. Järgnes üliõpilaste poolt tehtud auhinnatööde tulemuste teadaandmine: loeti ette üliõpilaste nimed, teaduskondade järgi, kes I, II või III auhinna olid saanud. Igale teadaandele järgnesid suuremad või vähemad aplausid. Kui keegi auhinda ei olnud saanud, selle ümbrik põletati sealsamas kateedril rektori poolt ära. Samas kuulutati välja ka järgmise aasta auhinnatööde teemad. Aktus lõppes „Gaudeamuse“ laulmisega.

Õhtul oli ülikooli võimlas ühine õhtusöök õppejõududele ja laureaatidele, kus üksteist rõõmsasti tervitati, elada lasti ja kauneid kodumaa laule lauldi.

Õhtusöögilt mindi „Vanemuise“ saali, kus üliõpilastel oli ball. Seal oldi noored noortega, mängiti, tantsiti, lauldi ja päris joobuti noorusest.

Üliõpilaskonna maiõhtu rongkäik ülikooli peahoone ette oli suureks auavalduseks ülikoolile ja elamuseks kogu ülikooli perele. Üliõpilased tulid tõrvikutega rongkäigus ülikooli ette, ees organiseeritud üliõpilased oma seltsi või korporatsiooni vanuse järgi. Kõige ees sammus EÜS kui kõige vanem eesti üliõpilaste organisatsioon, tema järel teised eesti organisatsioonid, siis sakslased, venelased, juudid, lätlased.

Ülikooli ees oli rektor ühes teiste õppejõududega neid vastu võtmas. Üliõpilased tervitasid rektorit ja laulsid oma „Gaudeamus igitur“, mille järel rektor pidas neile tervituskõne.
Siis lahkusid üliõpilased, suundudes kuhugi väljakule, viskasid oma tõrvikud hunnikusse, kus nad põlesid ja – kustusid. Nende leegitsemine vaadati lõpuni, lauldes ja tundes kevade ärkamist nii looduses kui ka oma noortes hingedes. Siis mindi laiali, igaüks oma ühingu konventi, kus oldi rõõmsad, tunti noorusest lõbu, tehti maituld ja külastati kogu öö üksteise organisatsioone.