Tartu oli küll väike, ka kõige kaugemad linnaosad olid paraja jalutuskäigu kaugusel, ent kui oli vaja kuhugi kiiresti jõuda või valas paduvihma, siis aitas hädast rikkalik sõidukitevalik meie kodu vahetus läheduses: tänavanurgal peatusid bussid, kioski taga ootasid sõitjaid taksod ja voorimehed. Talvel sõideti voorimehega lausa lusti pärast: sõiduteedelt lund ei koristatud, voorimehed vahetasid troska kevadeni saani vastu ning linnas võis kõikjal kuulda aisakellade rõõmsat tilinat.
Asukoht teoses
lk 104
