Mitte-memuaarid. Majas, kus me...

Majas, kus me (mina, Zara Grigorjevna ning lapsed) elasime, ei lukustatud tolleaegse Tartu tava järgi kunagi uksi. Tartus polnud see erand. Sisenedes väljast läbi tillukese esiku, võis sattuda otse meie kõige suuremasse tuppa, mis kujutas endast korraga nii söögituba, võõrastetuba kui ka minu kabinetti.
Teosest