Tartu kevad 1996. Vahepeal, iga paari...

Vahepeal, iga paari minuti tagant kõlab õuest autode turvasignalisatsioonide piiksumist, aga ka imelikke, lühikesi ja kuivi pauke, mis ilmselgelt on pärit tulirelvadest. Akende purustamisest tulenevaid hääli seevastu ei kosta, sest vaevalt on Supilinnas palju neid aknaid, mis poleks juba ammu puruks pekstud. Akende purustamiseks kasutavad narkarid Tartus rasvaseid kette, millega klaas puruneb kindlasti ühe löögiga. Krak! Vot, need ketid on tõelised „Balti ketid”, ja mitte see, mis moodustati läbi Baltikumi augustis 1989, leedukate algatusel.

On täitsa tavaline õhtu Supilinnas.
Asukoht teoses
lk 234–235