Mind armastab jaapanlanna. Tähtvere mäest ülessõidul...

Tähtvere mäest ülessõidul vajub Juhan mõnusalt vastu seljatuge; tunned, kuidas tõused all-linnast ülalinna; tõus on nõnda märgatav, nagu sõidaksid liftiga. Kõigist Tartu tänavaist on see siin tugevaima sõidutundega; ta sunnib sind mõtlema just ja ainult sõidule, nõnda järsk ja kitsas on ta, kontrastiks tänapäeva avarate ja lauskjate teede taotlusele. Kõigil teistel Tartu tänavail sõites võid mõelda millele tahes: et kõht on tühi, et tööga on korras, et tütred rõõmustavad isa kojujõudmisest, et „Edasist” pole midagi lugeda. Siin aga mõtled kindlalt ühte: ma sõidan Tähtvere mäest üles.
Asukoht teoses