Lapsi on praegu Toomel rohkem kui täiskasvanuid; nad kelgutavad jalgtee kõrval kaldrajal ja igal pool mujal, kus võimalik. Laste kilked on ainus reaalne elumärk sellel õhtuhämus ujuval uuel planeedil. Need hääled ja algava talve värskus on aga Juhanist kaugel, kilked on lumevatti summutatud, kaugemal kui ta ise; need ei sega tal ennast vaadelda. Endast välja minna, looduse ilust vahetult osa saada on praegu raskem kui end krussi keerata.