Kaunitar ja koletis. Üleval parklas ja...

Üleval parklas ja all parklas. Kes siis neid ei teaks? Aga need õnnetud lontis üliõpilased isegi ei aima, mis asju neis parklates aetakse. Ma olen siin parklas ostnud relvi, müünud relvi, ostnud narkootikume, müünud narkootikume ja mida kõike veel. Üliõpilased aga käivad mu autost ringiga mööda. Mina ei tea, mis see on, aga üliõpilaste lähedus teeb raha nautimise kuidagi eriti magusaks. Nii kaugel kui nemad ei ole kuuesajasest mersust mitte keegi. Või noh, tegelikult ju pensionärid on. Aga pensionäridel ei ole enam lootust ega unistusi. Aga üliõpilased, see on teine asi. Kas nad selleks õpivad, et elus mitte edasi jõuda? Kas nad selleks käivad koolis, et tulevikus veel vähem teenida? Oh ei. Vastu-kuradi-pidi. Ja nemad juba teavad, kui kaugel nad minust on ja see vist ongi magus.