Tallinn ja Tartu olid minu nooruses linnad, mis asusid teineteisest palju kaugemal kui praegu. Mitte ainult rongide sageduses või busside kiiruses polnud asi. See polnud niisama sõit, see oli reis, ja-jaa! Just nimelt, Tartu tähendas mulle pikka ja tõsist reisi, milleks tuli hoolega ette valmistuda. Tartus olles tuli külastada sõpru ja tuttavaid. /---/
Tartust mäletan kahte Sassi kodu. Üks oli päris kena toake kusagil Tähtvere servas, köök mitme pere peale ühine. Kunagine härrastemaja oli jaotatud kommunaalkorteriteks. Teine oli aga juba päris oma korter Annelinnas Anne tänaval. Viiekordses betoonblokkidest majas (või äkki hoopis tellistest?), mis nägi aga välja tunduvalt kobedam samalaadsetest mürakatest Tallinnas Mustamäel. Oli vist mingi tartlaste oma projekt, mida hüütigi Tartu majaks. Sassi ja Bibi Annelinna korter oli juba kahetoaline. /---/
Need kuulsad kuuekümnendate Tartu vaimu ägedused ja rähklemised toimusid ilmselt samal ajal, aga mujal. Näiteks Vaino Vahingu ja Maimu Bergi kodus. Oh, olid alles ajad, mil Tartu vanades puumajades vaidlesid ja möllasid, tülitsesid ja leppisid, jõid ja kannatasid Mati Unt, Vaino Vahing, Evald Hermaküla, Jaan Tooming jne. /---/
Toonasele Tartu vaimule, hullule ja geniaalsele, oleksin ma kindla peale alla jäänud.
Asukoht teoses
lk 153–155
