Oli kord... Niipea kui sattusin...

Niipea kui sattusin Kaubahoovi trepile, nägin alati trepi ees hulka hobuseid seismas, kaerakotid peas või märsid ees, mehi, naisi, lapsi vankrite ümber õiendamas ja vestlemas. Nägin mehi ja naisi poodi minemas ning välja tulemas, raualatt, naelakast, rangid, look, nahk, vene saapad, vankrimäärdekast või riidepakk käes. Nägin poesulaseid heeringatünne vankrile veeretamas ja talumeeste hobustele kaeru ning juua andmas. Nägin ka ühe poe uksel midagi imelikku ümmarat asja paistmas. See ei olnud midagi muud kui kaupmees Vogeli suur kõht. Kui ta oma poe lävel seisis, siis ei olnud näha kõrvalt piki treppi tulles midagi muud kui seda kõhtu. Oli ükskõik, kumb vend seal seisis, sest mõlemal oli ühesugune suur kõht.
Teosest