Märjal tänaval ukerdasid paljasjalgsed, rääbakate habemete ja kulunud mütsidega talupojad. Hoolimata väravavahtidele antud korraldusest mitte kaltsakaid linnaväravatest sisse lasta, liipasid nad vihma käes aeglase ja nüri sammuga, käed justkui palves koos ja pilgud maas.
Ilmselt oli nende peamiseks lootuseks leida tööd ja leiba, teenida raha, et kuidagiviisi hinge sees hoida.