Ema pani mind 7-aastaselt kooli Tartu Õpetajate Seminari harjutuskooli Laial tänaval. Sealt aeti meid varsti välja, kuna sinna tehti vene kool. Olime ajutiselt Treffneri koolis (Tartu I kk). Seal riputati maipühadeks maja seinale Lenini ja Stalini pööraselt suured pildid. Need poodi köitega läbi aula akende üles. Aknad olid praokil ja näod parasjagu keset akent.
Minul oli pliiatsi teritamiseks alati taskus väike, kuid hästi terav taskunuga. Ma ei mõelnud kaua – köisi läbi lõigata oleks olnud kasutu – tõstavad üles tagasi. Ma lõikasin piltidel lopsaka tükiga silmad välja. Vastu valgust oli hea näha. Pimedad koristati seinalt ära. /---/
Alati meeldib koolilastele teha kodutee võimalikult lühemaks. Nii lühendasin minagi koduteed, mis kulges nüüd läbi botaanikaaia. Emajõe ja Kroonuaia (siis Komsomoli tn) nurgal oli sõjaajast müür purustatud ja ülesminek oli peaaegu nagu treppi mööda.
Keset botaanikaaeda on mägi ja org. Orgu oli ca 2-meetrise postamendi otsa püstitatud Lenini ja Stalini büstid. Need olid valged, tõenäoliselt kipsist ja nad vahtisid ida poole. Tõukasin kujud postamendi otsast maha, näod said neil mustaks, kuid jäid terveks. Järgmisel päeval olid „poisid“ posti otsas tagasi. Kuu või paari möödudes võtsin asja tõsisemalt. Ühe uputasin lähedal olevasse maasse kaevatud kastmisvee tünni ja teise poosin traadiga puuoksa külge. Mahakukkumisega murdus kujul ära kael, mis jäi armatuurtraadiga kokku ja nüüd andis nagu päris poodu kuju välja. /---/
Ja mina sain esimesed tuleristsed ülekuulamisel Tartu hallis majas, käed raudus selja taga ja jalad raudadega tabureti küljes. Olin 10-aastane ja esimesel korral mind keldrisse ei viidud. Uurija püüdis olla humaanne ja ütles: „Meie lapsi keldrisse ei vii.“ Hiljem nägin ka keldri ära.