Adamsil oli palju austajaid tänu hiljuti ilmunud esseekogumikule „Sinu sekundid”. Teravmeelne, irooniline, üpris sapine ja julge, võlus üldsust peamiselt oma riigivastasusega, vaimustava kõneosavusega. /---/
Vahel tegi see mulle nalja, et nii suur kirjanik võib olla nii edev. /---/
Teda kutsuti „Mont Valerieni” etendusele kui aukülalist, sest ta tundis, nagu aru sain, isiklikult Boris Vildet, temaaegset mõtte- ja aatekaaslast. Istus ju Adamski igal ajal vangis, viibis vist surmasuuski.