Raamatukogu uus hoone erines nagu taevas maast ja erinevuste hulka kuulub seegi, et „uut raamatukogu” iseloomustasid kaks piiritähist: valvelaud ja õhtune signaal. Midagi valvelaua sarnast oli küll ka Toomemäel paiknevas asutuses, kuid selle otstarve näis seisnevat ennekõike teabe võimaldamises. Eakas naisterahvas istus oma laua taga ruumis, mille kaudu jõuti direktori kabinetti ja tema poole tuli uustulnukal pöörduda kõigepealt. Ka mina olen seda korraks teinud; pärisin temalt seitsmekümne üheksanda aasta kevadel, kas mul oleks võimalik rääkida „raamatukogu juhatajaga” ja tema alustas oma vastust sellega, et parandas minu „juhataja” „direktoriks”.
Asukoht teoses
