Tamme puiestee on linna pikimaid tänavaid. See algab samanimelise staadioni juurest ja möödub samanimelise kooli kõrvalt, et pärast kahe kilomeetri pikkust vaheldumisi sirget ja teravnurkset, paiguti avarat ja paiguti ahast kulgemist ning nelja peatänava vaprat ületamist ristuda vääramatu jõuga – raudteega. Selle rööbaste ees on Tamme puiestee lõpuks sunnitud peatuma. Raua vastu ei saa.
Villem Maivel, keskmist kasvu neljakümnendates mees, elas Tamme puiestee raudteepoolses otsas. /---/
Talle meeldis uurida Tammelinna maju. /---/
Rikastele kuuluvate nooblite majadega küljetsi seisid katkiste eterniitkatustega, lagunenud krohvi ja pehkinud aknaraamidega majad, nukrat ansamblit täiendasid rohtunud aiad, mahajäetud kolahunnikud ja omatahtsi kasvavad viljapuud. Mõnes neist majadest elati senini. Seda oli külmemal aastaajal tunda korstnast välja tungiva kirbe kivisöehaisu järgi, mis ängistava madalarõhkkonna ajal vajus peale tervele ümbruskonnale. /---/
Villem tundis nägupidi enamikku oma piirkonna inimestest, nimepidi vaid üksikuid.
Asukoht teoses
lk 5–9
