Päris keeruline on kokku lugeda neid kordi, mil Tartu on maha jäetud või maha põletatud ja siis jälle nullist üles ehitatud.Andreas Tvauri andmetel juhtus seda juba muinasajal mitu korda. Antud juhul pole vahet, kas Jaroslav Tark siinse linnuse hävitas, nagu mitmed eesti ajaloolased on arvanud, või oli see maha jäetud juba enne seda, kui vene suurvürst oma vägedega siiamaile jõudis/---/.
Tartu hilisemad laastangud on ajaloolastele täpsemini teada ning õpikutest hästi tuntud. Linn oli tugevasti hävitatud ka Liivi sõja lõpus 1583. aastal. Pärast linna süstemaatilist riisumist, põletamist ja õhkulaskmist Peeter I ja Boriss Šeremetjevi juhitud vägede poolt 1708. aastal ei olnud Tartus järel ühtegi tervet hoonet, kui välja arvata paar maja eeslinnas. /---/
Miks küll on aina viitsitud Tartut nullist taasrajada? Ajaloolased annavad sellele veenva pragmaatilise vastuse. Tartu on olnud ainus koht Emajõepehmel ja vesisel valgalal, kus põhja-lõuna-suunalised kaubateed on saanud jõe ületada.
