Väljas on mahe september, reede, kell on neli, päike langeb madalalt, soojendab Kivisilda, kui Adele sellest üle kõnnib, tuleb Adelele järele, kui ta Bellevue’ hotellist möödub, heinaturust ja Illusioni kinost pilgu üle libistab ja endamisi mõtleb, et miks seda puumajakest ajalehes õudseks kinokuuriks nimetati. Adele läheb edasi, keerab Raatuse uulitsalt vasakule, kõnnib veel veidi ja seal see ongi, ongi tema, Kivi uulits, ta astub kahekordse puumaja uksest sisse, trepist üles ja avab vaskse nimesildiga ukse.