Tartule, (rohkem kui) sonett

Tsaar Aleksandr Pervõi – Kaiserliche Universität,
Lotman ja Semiotic School, maakeelne laulik Paterson,
kuu kleidiservast hoidev, taevastesse tõusev, verinoor,
ja Jean-Paul Sartre, kel restoranis „Volga“ eineks on pastee,

hulk metsast tulnud poisse läbi kuue tarkussamba veet,
ka naisi, noori, vanu, keni – kelleta ei laulaks koor,
Lönnrot ja Kreutzwald, Kalevite veri – kivvi tulesoon,
hell Emajõgi, nähtamatu udus, jää all – kui magneet,

koos hoidev mulda, tähendusi, sõnu, luu ja ihu keelt.
Teatrid, templid, sillad karjatades lagunemas koost,
kui pomme pillub Ida, Lääs. (Näod naerukil ja silmis hool,
ruutmeetril mees ja naine, tütreid kaks, nii nagu vankri seest

üks titt sind targalt kaeks – vast kotta astund lumest.)
Mida veel?
Poeete, tohtreid, hulle, astrolooge, varesed ja Toom,
turg: Petka, Peipsi sibul; filosoofe, kronuks Heidegger
kel all, kel Derrida (mul Rocinante), sõbrad, õppetool,
samblasse kasvand Rootsi, Supilinn. (Üks naine silmi teeb.)
Põrm, oma keskpaik leia! Siin on see: siin Eesti ennast loob.
Teosest
lk 115–116