miks ma küll...

miks ma küll emajõge ei salli
ega linna ta kallaste pääl
meenub kuidas kord kollase salli
jõkke kaotasin liueldes jääl

meenub veel kuidas kõndisin kunagi
koos temaga pargiteel
tartu tundus mul tookord kenagi
jõe üle mul oli hea meel

siis mul sall emajõkke lendas
sinna päiksena helkima jäi
hakkas temagi kahtlema iseendas
nüüd mul tartu nii tühjana näib
Teosest