Kui hämardub,
on hämmastavalt kaunis
see udude ja unistuste linn.
Kell seitse saame kokku Eva Braunis.
Ma hilinen
ja näen: ta ootab mind.
Must mees pilkmorn,
mefistolikult tume,
pokaalist pikka veremaiku joob.
Ma talle lähenen kui läbi une.
Mis õudne jõud meid jälle kokku toob.