Doktor Harri Rävel. Tänavad olid tühjapoolsed...

Tänavad olid tühjapoolsed. Jah, Tartus ei olnud suvel mitte kui midagi ette võtta. Rävel kõndis piki jõekallast, läks siis üle kaarsilla teisele poole jõge. Poisikesed püüdsid libedatel kividel balansseerides kalu. Ta jälgis neid mõnda aega. Tuul oli vaibunud ja Rävel tundis, kuidas higi mööda selga alla nirises. Siis meenus talle laevkohvik, mis läheduses jõekäänaku taga suviti oma äri ajas. Sealt võis saada külma õlut. Kellaaeg oli sinnapoole, et janusemad joojad alles tööriistu ära panid, nii et kohti pidi olema. Ta kõndis mööda kaldatänavat edasi.

Laev seisis põõsastest eemal ja vähimgi nõrk tuulevine ulatus siia purjeriide alla. Õlu oli hea. Tartu õlu oli alati hea, Rävel jõi kaks pudelit. See värskendas pisut. Ümbritsevatel laudadel joodi kangemat kraami. Hea janu pidi ikka olema, et säärase palavaga endale viina sisse kallata!