Loterii meetod. Kõle tuul keerutas...

Kõle tuul keerutas tolmu. Tusased, tüdinenud näod lonkisid kõnniteil. Polnud kellelgi ruttu siin väikelinnas, sest – oh! – „aeg antud elada, aeg antud surra”. Teadsid seda voorimeeste hobusedki, kes tasast traavi sörkisid. Isegi majadel oli apaatiline ilme, lamades kahelpool tänavarenni kui flegmaatiline mäletsev lehmakari. Ainsad koleerikud, võõrad linnakese rahule, olid autod. Kui punased, mustad, rohelised rotid nad kihutasid rahutult huilates ühest linnpuuri nurgast teise. Ja leidmata väljapääsu, nemadki vajusid tukkuma ridastikku raekoja ette.
Asukoht teoses