Voorimeeste antud juhatuse järgi jõudnud kuremättalaste kolmik või nelik – Karla järgi oli ju „hobõne kah iniminõ” – mööda Vallikraavi tänavat otse kesklinna Promenaadi platsile, kus seisab Barclay de Tolly monument. /---/
Vennad vaadanud hardusega sõjageeniuse kuju, mõistmata, miks see kuulus Liivimaa mees on siia raudaia sisse oma palja peaga, mille tuvid olid ropult ära reostanud, üles pandud. /---/
Vennad leidnud lasipuu juurest hobusele parkimisvahe ja astunud kaubahoovi sammaskäiku. Sinna avanenud vaateakende ja poodide uste read, mille kohal säranud kirjuvärvilised reklaamsildid. Nendes talurahvapoodides müüdud kõike, mida maainimene võis vajada või oma hinges ihaldada. Ühe poe ukse kõrval rippunud kõrge laealuse konksu otsas suur malmpada. Vennad jäänud seisma ja seda uurima. /---/
Mehed astunud poodi, kust löönud vastu tõrva, heeringa, küüslaugu ja pargitud naha lõhnade segu. Siin olnud tõepoolest kõike, mida inimene võib iial soovida: sirpe, luiske, vikateid, hobuseriistu, kirveid, saage, höövleid, panne ja padasid, naiste- ja meestesaapaid, säravat sitsi ja villaseid kangaid, tubakat ja kalleid paberosse, millega külapoisid võisid uhkeldada tüdrukute ees. Osa kauplusest olnud toidukraami tarbeks. Seal ahvatlenud ostjaid klaasvitriini all küpspruunid vesikringlid, kreemikoogid, värvilised klaaskompvekid, sinakad suhkrupead. Seinariiulitelt säranud vastu uhkete siltidega mõdu- ja tumedast klaasist õllepudelid. Leti kohal rippunud konksude otsas suitsuvorstide ahvatlevalt lõhnavad latid ja Krakovi vorsti rõngad.
Asukoht teoses
lk 68–70
