Olen mõnigi kord tundnud kõhedust, kui Tähtvere bussiliinil tähelepanu nõudva häälega hõigatakse: Hurda! Kreutzwaldi! Tuglase! Ja Ihastes Nikolai Triigi!; nii tunnist tundi ja päevast päeva; kas üleshüütud ei ole sellest häiritud, või kas Puusepp, Pepler ja Kuperjanov ei võpata, et miks just need nimed on olmesse aheldatud?