Minu Eesti, 1. osa. Aprillipäike oli viimasegi...

Aprillipäike oli viimasegi lume Tartus ära sulatanud ning viimased jäljed talvest olid gooti tornikiivrite ja baroksete katuseräästaste varjus. Eesti ehitusmehed jätkasid agarate sipelgate kombel Jaani kiriku restaureerimist. /---/

Tartu oli teistsugune kui Tallinn. Aga mis ta siis nii erinevaks tegi? Rüütli tänaval seerisid moekad noormehed ja neiud – tüdrukutel olid mustaks värvitud juuksed, mulgustatud ninad ja voogavad vanaemade kleidid, noormeestel aga sassis habemed, targa olekuga prillid ja baretid. /---/

See siis oligi see kuulus Tartu vaim, millest reisiraamatud rääkisid, too salapärane aines, mis kasvatas Eesti maarahvast modernistlikke poeete ja transtsendentaalseid gurusid.