Aprillipäike oli viimasegi lume Tartus ära sulatanud ning viimased jäljed talvest olid gooti tornikiivrite ja baroksete katuseräästaste varjus. Eesti ehitusmehed jätkasid agarate sipelgate kombel Jaani kiriku restaureerimist. /---/
Tartu oli teistsugune kui Tallinn. Aga mis ta siis nii erinevaks tegi? Rüütli tänaval seerisid moekad noormehed ja neiud – tüdrukutel olid mustaks värvitud juuksed, mulgustatud ninad ja voogavad vanaemade kleidid, noormeestel aga sassis habemed, targa olekuga prillid ja baretid. /---/
See siis oligi see kuulus Tartu vaim, millest reisiraamatud rääkisid, too salapärane aines, mis kasvatas Eesti maarahvast modernistlikke poeete ja transtsendentaalseid gurusid.