Aga ega see ole Tartus ju midagi erilist, linn on nii päevaste kui öiste kõrvulukustavate mürinatega ammu harjunud – sellepärast „lukus” ongi, et välja ei kostaks, aga... et kohe nii unepealt – oh, sa vaene-vaene Tartu Vaim! Ja siin sõjaväes ma imestan, miks Tartu lennuväli tundus nii kauge, kuigi on ju nii lähedal.