Staabiks sai Kooli tänava valge hoone Tähtvere linnaosas. Külastasime majori korterit Tartus. 25. augustil algas lahing Tartu raudteejaama ümbruses. Taganesime pataljoniga Näituse platsi – Katoliku kiriku – Kassitoome veerule. Saime tuld juba tenniseväljakute suunast Toomkiriku varemete juurest. Tartu põles.
Saime teate, et Tartu raudteejaam on langenud punaste kätte. Taganesime piki Kroonuaia tänavat Emajõe suunas. Vabadussild oli veel meie käes. Põgenikud, eraisikud, haavatud autodel ja Tartust taganenud sõjaväeüksused täitsid silla servast servani. Eesti Panga kohalt tulistas vastase tank meie suunas. Teine tank oli positsioonil Laial tänaval Rüütli tänava otsa kohal. Õnneks ei olnud sellel tankil Vabadussillale otsetulistamise võimalust. Õhk oli täis majade põlemise suitsu ja lõhkevate granaatide kibedat vingu. Käis äge võitlus, tulekahjude kuma oli nendel öödel Tartu kohal. Minu kodulinn põles. Kes on arvet pidanud, kui palju kordi on venelased ajaloo vältel tartlasi tapnud ja linna põletanud? Kuulusime kolonel Venti võitlusgruppi. Siirdusime uude kaitselõiku. See kulges Vahi põllutöökoolist Raadi mõisa põldudele, peaaegu Tartu-Narva maanteeni. Lahingud kestsid. Hävis Eesti Rahva Muuseumi esinduslik hoone. Eesliinil oli olukord raske.