Siret pööras ümber nurga ning astus julgesti pontšikubaari uksest sisse. Oli siin vast palav! Kuum õli kees podinal suures plekktünnis. Kogu ruumis hõljus isuäratav lõhn. Ja rahvast oli nagu murdu! Järjekord algas päris ukse juurest ja tegi mitu keerdu. Ju oli magus lõhn kõik Tartu linna maiustajad siia kokku meelitanud.
/---/ Ajaviiteks uudistas tüdruk baari sisustust. Siin olid kõrged ümmargused lauakesed, mille taga inimesed seistes sõid. Siret poleks küll nii kõrgel sööma ulatunud. Oli ka üks pisike lastelauake – aga selle äärde poleks Siret istuma mahtunud. Baari nurgas vulises väike purskkaev. See oli väga ilus!
Asukoht teoses
lk 25–26
