Hommikul mõtisklevad emme ja issi, mida võiks avastama minna. Kas rohelist Toomemäge või lõhnavat kohvikute tänavat või hoopis Emajõge? Timmu tahab jõe äärde minna. „Hea mõte, jalutame mööda jõe äärt ja lõunatame mõnes vanalinna kohvikus,“ arvab issi. Nad astuvad mööda Kõrvitsa tänavat, ületavad Herne tänava ja kõnnivad Kartuli tänaval. „Emme, siin on nii naljaka nimega tänavad.“ „Jah, see on Supilinn,“ ütleb emme. „Siin jalutades saab maitsva supi kokku keeta,“ itsitab issi.
Jõe ääres on kalamehed. Üks kalamees tõmbab just kala välja, aga see on liiga pisike. Ta annab kala Timmu kätte ja palub tal kala vette visata. Kala on väga libe ja paneb Timmu käest plehku. /---/
Teel kohvikusse kohtab emme tänaval oma sõbrannat ja issile jalutab vastu sõber ülikooli ajast. Emme ütleb, et siin näeb tänaval alati sõpru.
Asukoht teoses
lk 84
