Tsaariaustaja troopikakoopa kõrval seisis veel mõni aasta tagasi punatsaar Stalini büst ja see oli esimene asi, mida peaväravast, Ivan Mitšurini tänavalt botaanikaaeda sisenenu silmas. Tema tuli taimi vaatama, kuid teda tervitas hoopis Kuldtähe ja generalissimuseõlakutega valgest kipsist Stalin, kelle vuntsid, tõsi küll, olid sutike taime moodi. Aga surnud, lupjunud taime moodi.
Korraga büst haihtus. Õhtul oli ja hommikul enam ei olnud. Isegi hallidest telliskividest alus oli kadunud, maapinnal jooksid sirged, triipjad rehajäljed.
Asukoht teoses
lk 36
