Võru on vaikne ja rahulik kui vesi kausis, kui alustame sõitu Tartusse. Tarvis on ajada Tartus asju ja muuseas näha rindelinna elu. Võru- ja Tartumaal lehvib nüüd kõikjal uhkelt meie tagakiusatud sinimustvalge lipp. /---/ Tartu põgenikke märkame esmalt Nõo ümbruses. On näha rohkesti kompsudega inimesi – vanemad mehed, naised, lapsed. Neid on maanteel linnast tulemas ja linna tagasi minemas, neid on teede ääres istumas, neid on näha eemal põldude ja heinamaade kraaviäärtel mõlgutamas oma murelikke mõtteid. Sõja jälgi näeme esmalt Ropkas. Maha on põletatud Ropka vanadekodu (koos elanikkudega) ja Ropka vallamaja. Samas algavad ka venelaste kaitsekraavid, mille kaevamiseks aeti Tartust sunni teel välja kõik, keda kätte saadi. Neid on rohkesti, kuid see on olnud ainult järjekordne inimeste asjatu vaevamine.
Asukoht teoses
lk 263
