Kirjad Karlova mõisast. Majade ilu, tänavate…

Tõlkija

Majade ilu, tänavate puhtuse ja laiuse poolest võib Tartut nimetada miniatuurseks Peterburgiks. Kreeka-katoliku peakirik on seest toredasti kaunistatud ja sama kaunis on ta keskaegne kreeka arhitektuur. Ülikoolihoone on Peterburgi ülikoolihoonest majesteetlikum ja ilusam. Luteriusuliste Jaani kiriku gooti arhitektuur pakub teda ümbritsevate uute hoonete tagapõhjal meeldivat vaheldust. Emajõe kaldal kauni väljaku ääres asuv kaubahoov võiks olla isegi pealinna kõige rahvarikkama linnajao ehteks. See on ühekorruseline avar nelinurkne hoone, mis on ehitatud suurepärase sammastikuga portikuse kujul ning meenutab Peterburgi kaubahoovi. Kaubahoovi sees on lage õu ja letid kaupade väljapanekuks. Laada ajal, mis toimub siin jaanuaris, muutuvad kaubahoov, väljak ja Emajõe kallas väga elavaks ja kaubarohkeks. Nüüd müüakse siin enamasti vene kaupa. Selle kasuliku hoone ehitamise eest võlgneb linn tänu Baltimaade kindralkubernerile, kindraladjutant markii Pauluccile. Linna raekoda, ilus ja suur hoone, meenutab oma stiililt krahv Rastrellit, Peterburgi Talvepalee ehitajat. Raekoja platsi kaunistavad üldse majad, millest ükski poleks pealinna parema tänava ilu rikkunud. Kuid linna suurepäraseimaks ehteks on graniitsild üle Emajõe, mis sarnaneb Peterburgi Fontanka jõe graniitsildadega. See sild on Tartu elanike tänuavaldus Katariina Suurele abi eest, mida too osutas linnale 1775. aastal pärast õnnetut hiigeltulekahju, mis muutis tuhahunnikuks peaaegu kogu linna. Linna poolt vaadates on silla portaalil järgmine pealdis:

Siste hic impetus flumen
CATHARINA II
Jubet
Cujus munificentia
haec moles in commodium Publicum
exstructa Livioniaque primo
Ponte lapideo adornata.
M. D. C. C. L. XXXIII.

Teosest