Sügisel 2006 pakuti mulle Tartu Linnalehe peatoimetaja kohta. Kuna igatsesin Tartu järele ja ka palk oli poole suurem, nõustusin. Pealegi oli mul Tartus vahva kodukohvik Vaikne Nurgake (minu pandud nimi Lutsu jutustuse järgi), mida pidas Gerri ja mis õhtul tegutses kinnise klubina, kus käis koos hästi tore seltskond. Paraku tuli masu ning Tartu lehest taheti teha ja tehtigi hiljem lihtsalt Tallinna lehe filiaal ning mul kadus motivatsioon seal tegutseda.