Salapaha. Tundus, et sinise...

Tundus, et sinise pintsaku ja poekotiga tädi võttis suuna bussipeatuse poole. Raske poekott vedas teda vasakule poole kaldu. Tüdrukud järgnesid talle märkamatus kauguses. Õnneks tundus, et proua ei olnud siiani jälitajaid märganud. Jõudnud bussipeatusesse, ei jäänud ta siiski sinna bussi ootama, vaid läks hoopis sealsamas lähedal asuvalt vöötrajalt üle tee. Neli sabarakku endiselt kannul.

Proua marssis mööda kitsast käänulist tänavat kindla sammuga edasi. Raske kott vajutas teda aina rohkem ja rohkem vasakule kaldu.  /---/

Veel mõned tundmatud tänavad, kuni ühel hetkel jäi proua väikese vanaaegse kivimaja ees seisma. Tüdrukud hüppasid kiiruga teeäärsesse hoovi. Mirtel pistis pea tänavale ja piilus, mis tädi edasi teeb.

Proua avas võtmega ukse, ning astus sisse. Tundus, et see oli tema kodu. Kui ta oli ukse enda järel sulgenud, julgesid tüdrukud taas tänavale tulla.

"Jätke aadress meelde: Pargi 37. Selle järgi saame ehk hiljem telefoninumbri teada. Postkasti peab ka üles otsima, võib-olla on seal tema nimi kirjas," õpetas Helen. /---/

Tundus, et hoovipoole olid tädi köögiaknad, sest aknalaual oli kohvimasin. Akna all kasvas kaks hiigelsuurt õitsevat hortensiapõõsast. Stina ja Keiu ronisid tihedatesse lillepõõsastesse ja piilusid aknast sisse.

Lahtisest aknast paistsid musta värvi moodsa filtrikohvimasina taga kulumismärkidega puust köögimööbel, gaasipliit ja külmkapp. Otse akna all oli väike köögilaud ja kaks tooli. Laual olid heegeldatud linikud. Üle köögi oli tõmmatud pesunöör, kus rippusid sukad ja seelikud. Tavaline kodu, mõtles Stina. Siin küll mingid rikkurid ei ela. /---/

Tüdrukud olid aknale nii lähedal, et tundsid tädi poekotist tulnud soojade moosipirukate magusat rasvast lõhna. Stina kõht hakkas näljast korisema. Seejärel võttis tädi toiduained ja ladus need pisikesse külmkappi. Siis võttis ta nurgast plekkämbri ja tuli hoovipoolsest uksest õue.

Lapsed olid enne silmanurgast märganud, et hoovi tagumises otsas oli kaev. Ilmselt ei olnud neil majas vett sees ja proua läkski nüüd seda kaevust tooma. Tüdrukud surusid ennast sügavamale põõsaste lehtede sisse. Tädi kõndis kaevu poole.
 

Teosest
lk 84-88