Jalgrattaga kui sõitsid...

Jalgrattaga kui sõitsid yle silla,
Su kallis järgnes öises lõhnas jõelt,
hetkeseisus äkki haljalt sinililla –
pää hallav, kuju tume – laenat tõelt.

Rõõm avastada Sinus mängulusti
veel keti lõpul tydrukuist ja kuist –
irdpilt kesk eluruute valgeid/musti
ja riim jääb puhas, ilu verrepuist

on kriitiku mistraalist segamatu.
Vaid pause kuulen Sinust. Uusi pau...
Lööb tornikell ja kirik annab au:

„Näe meest, kuldlõikesõitjat lummasattu!
Näe naist, muldhõikevõtjat!” Mattumatu
kiir sulab alla täheootel lau.

Märkused

Märksõnad autori enda täpsustatud: vt Looming,  2016, nr 9, lk 1303–1304.

Teosest
lk-d n-ta