Ennäe hõbedast paati
veeremas vete pealla
hõbedast aerud ja hõbedast vöör
ja paadi sees istub hõbedast mees
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Ennäe hõbedast veel
sõuab hõbedast mees
kuhu ta läheb
kuhu on teel
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vee pealla
Ennäe mehel on kaasas
hulk hõbedast münte
ja paadipõhjas helgib tal
hõbedast rist
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Ennäe kannab hõbedast risti
see hõbedast mees
Hõbemündid pillub ta veele
ent risti kaasa viib teele
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Ennäe need polegi mündid
need polegi raha
vaid hõbedast õied
mis lahti löönd veele
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Ilus oh ilus
on hõbelillede läik
aga hõbedast paadil
üha kiirem on käik
Hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Vaata veel
vaata veel
järgmise käänaku taga
haihtus õhku see mees
kes sõudis siit mööda
hõbedast vees
oi hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Pole paati pole meest
vaid hõbelillede virvendus veel
ja hõbedast rist
küütleb madalas vees
oi hõbedat hõbedat
haljaksi hõbedat
Emajõe vete pealla
Asukoht teoses
lk 120–122
